· Ekvalentsisuhe R on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne.
5
· Elemendi aA ekvivalentsiklass ekvivalentsisuhtes R - K(a) = { b | < a,b > R }
Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A.
Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n.
P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n;
Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j;
Ki = A.
0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses
(ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass.
Operatsioonid tükeldustega:
P1 · P2 : (a1 a2 (P1 · P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 ))
P1 + P2 : (a1 a2 (P1 + P2 )) (a1 a2 (P1 )V a1 a2 (P2 ))
P1 P2 P1 · P2 = P1 [ Ki P1 ( Kj P2 [ Ki Kj ])]
Ülesandeid vastavuste ja suhete temaatikal
· A = { a,b,c,d,e } B = { x,y,z,w } C = { 1,2,3,4 }
1 A x B 1 = {
Ekvalentsisuhe R on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Elemendi aA ekvivalentsiklass ekvivalentsisuhtes R - K(a) = { b | < a,b > R } Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A. Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n. P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n; Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j; Ki = A. 0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses (ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass. Operatsioonid tükeldustega: P1 P2 : (a1 a2 (P1 P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 )) P1 + P2 : (a1 a2 (P1 + P2 )) (a1 a2 (P1 )V a1 a2 (P2 )) P1 P2 P1 P2 = P1 [ Ki P1 ( Kj P2 [ Ki Kj ])] Ülesandeid vastavuste ja suhete temaatikal A = { a,b,c,d,e } B = { x,y,z,w } C = { 1,2,3,4 }
annaabi.ee 
