Igiliikur
mis suudab liikuda kas või näiteks 1000 aastat. Lühikese inimea kõrval on 1000
aastat pea sama, mis igavik.
Niisuguse igiliikuri on inimmõistus juba leiutanud. Selleks on 1903. aastal Strutti
poolt väljamõeldud seade, nn. Raadiumkell Õhutühja klaasballooni on kvartsniidi
B ( kvarts ei juhi elektrit ) külge riputatud väike klaastoru A, milles on mõni
tuhandik grammi raadiumisoola. Toru otsa on kinnitatud kaks kuldlehekest nagu
elektroskoobiski. Teatavasti kiirgab raadium kolme liiki kiiri alfa-, beeta- ja
gammakiiri. Antud juhul mängivad peaosa klaasi läbivad beetakiired, mis
kujutavad endast negatiivselt laetud osakeste ( elektronide ) voogu. Raadiumi
poolt igas suunas väljapaisatavad viivad kaasa negatiivset laengut ja seepärast
laadub toru ise vähehaaval positiivselt. See positiivne laeng läheb üle
kuldlehekestele C ja sunnib neid tõukuma teineteisest eemale. Laialiläinud
annaabi.ee 
