Bluetooth
Intel pani Bluetoothi oma mikroskeemidesse.
Nokia tegi vastava tarkvara ning siis võiski öelda, et kõik eeldused
lähiraadiovõrgu massidesse jõudmiseks olid olemas.
2000. aasta novembris jõudsid viis suurt ITfirmat kokkuleppele ühtses
standardis, mille alusel hakata tootma seadmeid, mis üksteisega ühilduvad.
Sellest ajast on lähiraadiovõrku ühenduvaid seadmeid välja mõeldud kõigil
elektroonikaaladel, kus on üldse vaja lähidistantsilt teiste seadmetega
ühenduses olla, alates arvutitest ning lõpetades muusikakeskuste, koduse
valvetehnika ja kas või garaaziuksi avavate pultideni välja.
Sagedus ja sagedushüpped
Sagedus: Bluetooth kasutab 2,45 GHz ISM (IndustrialScientificMedical)
sagedusriba;
Sagedushüpped: laial sagedusribal on Bluetooth'i jaoks defineeritud 79
sagedusriba, seda selleks, et muuda ühe sessiooni ajal tihedalt (1600 korda
annaabi.ee 
