Ampermeetri puhul pole oluline peamine osa voolust galvanomeetrist mööda juhtida. Selleks kasutatakse väikese takistusega otsejuhtijat sunti. Galvanomeetrist läheb nüüd läbi ainult nõrk haruvool, mida galvanometer registreerib. Voltmeetri ja mapermeetri skaala on kalibreeritud nii, et galvanomeetri osuti näitab vastavalt kas pingelangust tarbijal või voolutugevust vooluringis. 7. ELEKTROMOOTORJÕUD JA KLEMMIPINGE Elektripatarei elektromotoorjõuks nimetatakse tema elektroodivahelist pinget juhul, kui patareist voolu ei võeta. Kui aga patarei on lülitatud vooluringi, tuleb silmas pidada, et ka patareil endal on sisetakistus, millel tekib samuti pingelaeng. Kui mõõta elektroodivahelist pinget nüüd, tuleb see mõnevõrra väiksem, kui on elektromotoorjõud. Vooluringi lülitatud patarei elektroodivahelist pinget nimetatakse klemmpingeks. Olgu näiteks patarei, mille sisetakistus on 0,1 oomi ja eletromotoorjõud 12V, lülitatud
Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia. Erinevalt kaarlahendusest puudub sädelahenduse korral elektroodivahelist pinget alal hoidevseade. Seetõttu väheneb pinge lahenduse käigus kiiresti ning põrkereaktsioon lakkab. Hiiglasliku sädelahenduse näiteks on välk. Voolutugevus välgu helendavas kanalis ulatub sadade tuhandete ampriteni, temperatuur aga on mitukümmend tuhat kraadi. Kuiv välku ei kasutata kui loodusliku energiaallikat, sest välgu võimsus voltides põletaks läbi kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks
annaabi.ee 
