Keemilised Vooluallikad
soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju
suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks
vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Tavalise
soojuselektrijaama kasutegu on kusjuures 30-40%. See ei saasta keskkonda ning on
kergem kui samasuguse võimsusega mõni muu galvaanielement või akumulaator.
Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimater-
jalid ja katalüsaatorid on kallid. Selle uurimisel on katsetatud kütuseelemente, kus
kütuse lagundajaks on bakterid. Juba 1974. aasta paiku ennustati kütuseelementide
tehnoloogiale suurt tulevikku, sest tol ajal kasutati neid Maa tehiskaaslastel ja
kosmoselaevadel, samuti sõjalistel eesmärkidel. Väga ahvatlevana tundus isegi
nende kasutamine sisepõlemismootorite asemel transpordis. (Ahmetov, 1974:201)
1.4. Elementide ühendamine patareiks
annaabi.ee 
