Et organism mingi kindel piirkond oleks mikroskoobis selgelt nähtav, peab preparaat olema üherakukihilise paksusega. Selle valmistamine on mõeldamatu mikrotoomi abita. Uuritav object sisendatakse parafiini või hästi töödeldavasse sünteetilisse materjali. Seejäral lõigatakse sellest mikrotoomiga õhukesed lõigud. Elektronmikroskoobi leiutasid Max Knoll ja Ernst Ruska. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931. aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Paljude made teadlaste elektronmikroskoopiliste uuringute tulemusena on viimase poolsajandi vältel avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. Elektronmikroskoobis asendab valguskiirt elektronoog, mida juhitakse elektronmagnetitega. Seejuures saavutatakse maksimaalseks lahutusvõimeks 0,2*10(astmel-9)m. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev preparaadi tsütokeemiline töötlemine. Rakkus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks
optilise efekti. 2. Mida iseloomustatakse makroanalüüsiga optilises metallograafias? Metallide ja sulamite makroanalüüs kujutab endast suurte struktuuri koostise ebahomogeensuste, morfoloogia ja tiheduse uurimist. 3. Mida nimetatakse optiliseks metallograafiaks? METALLOGRAAFIAKS nimetatakse peamiselt metallide ja sulamite, laiemalt materjalide struktuuri uurimist (kasutades nähtavat valgust 400-700nm)optiliste ja elektronmikroskoopiliste meetoditega. 4. Miks söövitatakse optilises metallograafias poleeritud objekti pinda? Mikrostruktuuri söövitamise eesmärgiks on · terade piirjoonte väljatoomine · faaside eristamine ja identifitseerimine · terade orientatsiooni väljatoomine · plastilise deformatsiooni avastamine · legeerivate elementide avastamine · suletiste ja võõrkehade avastamine 5. Miks tuleb proov optilises metallograafias valada plastikusse
annaabi.ee 
