15.Elektronmikroskoobis näeb palju väiksemaid objekte kui valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16.Piiratud ruumiossa sulustatud osakese (nt elektroni) leiulained muunduvad seisu laineteks 17.Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusesse mahub täisarv elektroni leiulaineid 18.Taani füüsik N.Borh väitis kooskõlas katsetega, et aatom kiirgab (ja neelab) elektronmagnetlaineid ainult juhul kui elektron siirdub ühest elektroni orbiidist teise 19.Kvantfüüsika aatomipilt näitlikustab aatomi ehitust elektron pilve mõistega 20.Elektroni kvantseisundit aatomis määravad neli kvantarvu: peakvantarv n, asimuudikvantarv l, magnetilinekvantarv m ja spinnkvantarv s 21.Tõrjutusprintsiibi e. Pauli printsiibi kohaselt ei saa aatomis olla kahte täpselt ühesuguses kvantolekus asuvat elektroni 22
Põrkumine oleks mõeldamatu kui + laeng jaguneks üle terve ruumi. 2) vastuolu planetaarmudelis-elektronid tiirlevad ümber tuuma mööda ringorbiite kiirendusega ja kiirgavad elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega. Katoodist välja kuumutamise tagajärjel elektronid liiguvad
Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. a- kiirgus- positiivne kiirgus, langevad magnetväljast kõrvale, heeliumi aatomi tuumad, kiirgus nõrk läbib vaevu paberi. b- kiirgus- negatiivne kiirgus, lagunevad magnetväljast kõrvale, kiiresti liikuv elektron võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10.Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast kahe, nelja, kümne poolestusaja möödumist? Aega, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse langemise teel kahekordselt nim. poolestusajaks. Se võib ulatuda murdosa sekundist miljonite ja isegi miljardite aastateni. Näiteks: raadiumi poolestusaeg on 1622 a. Lagunemisest järele jääv aine hulk väheneb, kuid ei saa kunagi nulliks
a ainult 1) b ainult 2) ja 3) c kõigil juhtudel d mitte ühelgi juhul Ülesanded 1 Ultravalgus põhjustab päevitust, aga nähtav valgus ei põhjusta. Miks? UV lainepikkus on lühem nähtava valguse omast. Nähtav valgus on osa elektromagnetilisest spektrist. 2 Kas kehad kiirgavad ka toatemperatuuril? Kui kiirgavad, miks me seda ei näe? Kiirgavad. Kõik kehad kiirgavad elektronmagnetlaineid ja seda kiirgust nim soojuskiirguseks. Toatemperatuuril kiirgavad kehad põhiliselt infrapunases spektriosas, mis ei ole inimsilmale vahetult nähtav. 3 Kas valgele paberile kirjutatud punast kirja saab lugeda läbi punase klaasi vaadates? Ei saa, kuna osa valgust neeldub aines. 4 Miks on taevas sinine? Vihje: õhumolekulide elektronide omavõnkesagedused asuvad spektri sinakas-violetses piirkonnas. The blue color of the sky is due to Rayleigh scattering
annaabi.ee 
