Aatom
Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis
säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda
üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika
seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid.
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse
elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest. Aatomi
tuum annab 99,9% kogu aatomi massist, samal ajal kui aatomi elektronkate määrab ära aatomi
läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m
Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga
prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja
energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks