mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev,
Broom (Br) punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood (I) hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub kergesti lillaks auruks. Terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgised (v.a. jood), põhjustavad sissehingamisel hingamisteede kahjustusi. Molekaulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Halogeenide keemilised omadused Halogeenid kui aktiivsed mittemetallid on tugevad oksüdeerijad. Perioodilisustabeli rühmas ülevalt alla halogeenide aatomiraadius kasvab, elektronegat. väheneb ning oksüdeerivad omadused nõrgenevad. Reageerivad kõikide metallidega oksüdeerides neid tavaliselt kõrgemate oks.astmeteni. 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 Vesinikuga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid. H2 + Cl2 = 2 HCl Teiste mittemetallidega: halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel. Kõik halogeenid reageerivad fosfori, väävli, süsinikuga. 2P + 3 Cl2 = 2 PCl3 ja P + 5 Cl2 = 2 PCl5 Halogeenide saamine
annaabi.ee 
