Anaeroobid on hapnikuta keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja hapnikku, ja kes selle olemasolul võivad isegi surra. Käärimine e fermentatsioon ainevahetusprotsess (bakterid, pärmseened), mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult O 2 osalusel. (Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks). Käärimise puhul ei kasutata ühtegi välist elektronaktseptorit. Orgaaniline substraat on kasutuses nii elektrondoonori kui elektronaktseptorina. Lisaks kasutatakse seda ka biosünteesis raku ehitusmaterjalina. 9. Kust saavad elutegevuseks vajaliku energia kemolitotroofid? Kas nad suudavad kasvada pimedas? Saavad energiat keemiliste sidemete energiast, kasutavad elektroni doonorina anorg ühendeid; C- allikana kasutavad CO2. Energiat on võimalik saada keemilistest ainetest (kemotroofid) või valgusenergiast (fototroofid).
DNA, tema rakus on vähe rauda ja rohkesti mangaani. Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? UV kiirgust kasutatakse pindade ja õhu steriliseerimisel. UV kiirgus takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead ja mutantsed rakud. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Aeroobid vajavad O2 kui oksüdatsiooniks vajalikku elektronaktseptorit ja kui ühendit, mis lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Anaeroobid ei talu O2te kuna see on neile toksiline. Toksilisuse põhjused on: O2 oksüdeerib rakus neid molekule, mida on vaja redutseeritud kujul;paljud ensüümid on hapnikutundlikud; Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Loomade soolestikus ja hingamisteedes; mullas; Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Kui keskkonnas on hapnikku, kasutab seda, kui ei ole, siis toimub käärimine. (S. Cerevisiae)
annaabi.ee 
