prokarüoot ribosoom tsentriool tsentrosoom tsütoloogia tsütoplasma võrgustik tsütoskelett turgor-taimeraku siserõhk karüoplasma-tuumaplasma, poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole, ül: siduda tuuma osasid fagotsütoos- rakk õgib suuri aineosakesi. Rakumembraani sissesopistumisel moodustuvad rakku sisenenud aine põiekesed. histoon- kromosoomi valk Selgitavad küsimused: Rakkude uurimise võimalused. lk 47-48 (4 asja) valgus, elektromikroskoobid, infotehnoloogia, radioaktiivsete isotoopidega uurimine rakkude mitmekesisus, lähtudes tuumast, suurusest, kujust. lk 51-52 iseloomustada looma raku membraani ja ainete liikumisvõimalusi. lk 56-58 iseloomusta tsütoplasmat (lüh. küsimus) lk 53 iseloomusta rakutuuma(pikem). kromosoomid ja tuumakesed jne. lk 54-55 iseloomusta raku organelle, ehitus, talitlus, ülesanded. (tsütoplasma võrgustik ,
Optilise vahendi resolutsioon e. eristamisvõime sõltub võrdeliselt valguse lainepikkusest. Seega, kui me tahame eristada väiksemaid osakesi, peame kasutama väiksemaid lainepikkusi (kuna on võrdeline). Sellised lainepikkused on näiteks elektronkiirtel. Seetõttu kasutataksegi kolloidosakeste vaatamiseks nn. elektronmikroskoope. Elektronmikroskoope on mitut sorti. Kõikide jaoks on sealjuures vaja erilisi läätseid ja vaakumeid. Üks liik el.mikr on nn. skaneerivad elektromikroskoobid, millega saab ilusaid "mikrograafe". Eriti täpsete mikrograafide saamiseks kasutatakse "pimeda tausta" elektronmikroskoope (nim. ka ultramikroskoopideeks) , kus saadud kujutisest filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus. Saadud kujutised tunneb ära täismusta tausta järgi. On olemas ka ultramikroskoope, mis on olemuselt valgusmikroskoobid. Kui tavalises valgusmikroskoobis
annaabi.ee 
