elektroodidel kaugus L h t viskoossus läbitavus U V m m s Pa*s 125 0,2 0,013 1800 78,53 Arvutused: m/s h=1,3cm=0,0013m Järeldused: Katse käigus leitud elektropotentsiaal on 14,8mV. Kirjandusest leidsin, et elektrokineetilist potentsiaali on võimalik seostada kolloidlahuse püsivuse hindamiseks. Suurusel ±10...±30mV, kuhu vahemikku jääb ka minu leitud tulemus, hinnatakse kolloidlahust vähestabiilseks. Osakesed liikusid anoodile, seega on nad negatiivselt laetud. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Zeta_potential (09.03.2011)
U (V) (m) 130 0,192 0,018 1500 0,8902*10-3 78,53 2 Arvutused: E= V/m v= = Laetud osakeste märk on pluss ja need liikusid katoodi poole. Järeldus: Kaitse käigus leitud elektrokineetiline potentsiaal oli 0,0227V ning kui uskuda vikipeediat, siis on võimalik elektrokineetilist potentsiaali seostada kolloidlahuse püsivuse hindamiseks. Kui tulemus jääb vahemikku ±10...±30mV, siis hinnatakse kolloidlahust vähestabiilseks ning ka minu tulemus jäi sellesse vahemikku. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend, õppeaine kodulehel olev käsiraamatu fail ning http://en.wikipedia.org/wiki/Zeta_potential (22.02.2012) 3
elektroodidel kaugus L (m) h (m) (Pa*s) läbitavus U (V) 150 0.192 0.017 2500 0,8902*10-3 78,53 Arvutused: m/s Laetud osakeste märk on pluss ja need liikusid katoodi poole. Järeldus: Kaitse käigus leitud elektrokineetiline potentsiaal oli 0,0129 V ning kui uskuda vikipeediat, siis on võimalik elektrokineetilist potentsiaali seostada kolloidlahuse püsivuse hindamiseks. Kui tulemus jääb vahemikku ±10...±30mV, siis hinnatakse kolloidlahust vähestabiilseks ning ka minu tulemus jäi sellesse vahemikku. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend, õppeaine kodulehel olev käsiraamatu fail ning http://en.wikipedia.org/wiki/Zeta_potential (17.03.2014)
Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse kraanini raudhüdroksiidi sooliga. Kraan suletakse ning toru täidetakse ääreni kolloidlahusega. U- torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku (vett) ja asetatakse kohale CuSO 4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga