elektrivälja toimel hakkavad liikuma faasid või kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe (elektriväli), nimetatakse elektrokineetilisteks nähtusteks. 1. elektroforees - osakeste liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatus dispersioonikeskkonnas 2. elektroosmoos - dispersioonikeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatu tahke faasi suhtes 3. voolamise potentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib vedeliku liikumisel tahke faasi suhtes (vastandnähtus elektroforeesile) 11 4. sadenemispotentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib osakeste sadenemisel (liikumisel kindlas suunas) liikumatus dispersioonikeskkonnas (tahke faasi liikumapanemisel vedelikus) (vastandnähtus elektroosmoosile). 6. Mis määrab elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse? Elektrokineetiliste protsesside intensiivsuse määrab elektrokineetilines ehk -potentsiaal. Elektrokineetiliste nähtuste kiirust ei määra kogu potentsiaali hüpe , vaid potentsiaali hüpe
Materjal/aine Kalju Lott 33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Aerosoolid, nende jaotus Aerosoolide korral on dispkeskkonnaks gaas. Kui disp. on vesi, siis nimetatakse uduks( 3 kuni 5). Kui tahke, siis suits(1 kuni 5) või tolm(5 kuni 6). Aerosoolide jaotumine Aerosoolid jaotuvad elektroforeesi teel. See on sarnane elektroforeesile kolloidosakeste jaoks. Jaotumise aluseks on komponentide erinev laeng. Aerosoolid jaotuvad termoforeesi teel. Temperatuuris jaotuvad nad erinevalt. Võib toimuda ka kondenseerumine, sellisel juhul külmale tahkele faasile. Osakesed liiguvad eelistatud madalama temperatuuri piirkonda. Fotoforeesi teel. OSakesed soojenevad erinevalt päikese käes, seeläbi liiguvad gaasis erinevasse piirkonda. Positiivsel fotoforeesil valgusallikast eemale, negatiivsel selle poole Aerosoolide lagundamine
annaabi.ee 
