Metallide korrosioon, metallide saamine maagist, elektrolüüs, keemilised vooluallikad, sulamid
korrosiooniks.
Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva
oksüdeerijaga. Nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor, vääveldioksiid jt) või
vedelikega (bensiin, õlid vma). Invensiivsemalt kulgeb keemiline korrosioon kõrgemal
temperatuuril. Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgemal temperatuuril tekib
põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuulutamisel kloori atmosfääris tekib raud(III)kloriid.
Elektroeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdi
lahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke , silmale enamasti märkamatu veekiht
metalleseme pinnal, mis kondenseerub metalli pinnale niiskes õhus. Elektrokeemiline
reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli
erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli okspdeerumine, teiseks on
keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine.