F= 1 2 2 E= 2
4 0 r ; 4 0 r : 0 -elektrivälja konstant
Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli E punktis, mis asub kaugusel r laengust,
F 1 q
E= =
q 4 0 r 2
avaldab kujul punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng
on positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne
Tasandi elektrivali E=/20
Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali E=/0
Sfääri elektrivali kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab pinna sisemusse), kus r kaugus
keskpunktist ja R sfaari raadius, siis E(r) = 1/(40)*q/r2 kui r=R, siis E(R) = /0 kui r
algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise
konstandiga.. ; : -elektrivälja
konstant
Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli punktis,
mis asub kaugusel r laengust, avaldab kujul
punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng on
positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne
Tasandi elektrivali E=/20
Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali E=/0
Sfääri elektrivali kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab
pinna sisemusse), kus r kaugus
keskpunktist ja R sfaari raadius, siis E(r) = 1/(40)*q/r2 kui
r=R, siis E(R) = /0 kui r
Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. SI susteemis on laenguuhikuks 1C (kulon). Vahima laenguga osakesed on prooton ja elektron Laetud kehade vahel mojuvad elektrilised joud: ? samanimeliselt laetud kehad toukuvad; ? erinimeliselt laetud kehad tombuvad. Vali on mateeria vorm, mille vahendusel uks keha mojutab teist. Valja olemasolu tahendab jou tekkimise voimalikkust. Elektrivali on elektriliselt laetud keha poolt tekitatud jouvali. Elektrivalja potentsiaal naitab, kui suur on vaadeldavas punktis positiivse uhiklaenguga keha potentsiaalne energia Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse uhesugust potentsiaali omavate elektrivalja punktide hulka Elektrivalja kahe punkti vaheline pinge U naitab, kui suure too teeb elektrivali uhiklaengut omava keha viimisel uhest punktist teise. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema taidetud kaks tingimust
kivinii hing. Leiukoha jargi (Magnesia linn V8ike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S)
annaabi.ee 
