TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 ...
Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu lii...
Elektriohutus. Kaitsmete tööpõhimõte Autor: Mario Kallaste Elektriohtu saab vältida: mitte lähenedes maha langenud elektriliinile; mitte süüdates lõket elektriliini postide läheduses; äikesetormi ajal mitte seistes elektripostide ja puude all Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal. Kuidas tagada elektriohutus? Organisatsioonilised...
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on se...
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klas...
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites. Elektriohutusseaduse järgi peab elektripaigaldise omanik tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, s.o ohutult. ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks. Põhikaitsevahendid kannavad pinget välja pikka aega ja seetõttu võib persaonal nende abil töötada voolu all...
11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja ...
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool...
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
OHUTUSJUHEND KEEVITUSTÖÖDEL ning ELEKTER- JA GAASKEEVITUSSEADMETE KASUTAMISEL 1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub la...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
annaabi.ee 
