Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju
Elektriangerjal on kolm kõhtmist paari organeid mis toodavad elektrit : Main-i organ, Hunter-i
organ ja Sach-i organ. Need elundid moodustavad 4/5 kogu kehast, ja annavad angerjale võime
toota kaht tüüpi elektrilaenguid, madalat pinget ja kõrget pinget. Elundid koosnevad electrocyte-
st (ingl.k.), ühel joonel, seetõttu vool jookseb neist läbi ning toodab elektrilaengu. Kui angerjas
määrab kindlaks saaki, siis aju saadab signaali läbi närvisüsteemi elektrirakkudesse. See avab
iooni kanali, lubades positiivselt laetud naatriumil voolata läbi, muutes laenguid silmapilkselt.
Põhjustades äkitselt muutust pinges, kutsub see esile elektrivoolu.
Elektriangerjas tekitab endale iseloomulikku elektrilisi pulsse sarnaselt patareis olevale
süsteemile. Elektriangerjas on 5000-6000 virnas electroplaques-st (ingl.k.) mis on võimelised
tekitama kuni 500 voldist ja 1 amprist voolutugevust (500 watti). Selline elektrilöök võib olla
inimesele surmav.