Elektrivool
Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks,
siis on tegemist alalisvooluga.
Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet
vooluimpulss.
Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz.
Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused,
millega tutvume edaspidi.
2. GALVAANIELEMENT
Kuni 18. sajandi lõpuni osati elektripotentsiallide vahet (seega ka elektrivoolu) tekitada
ainult hõõrdeelektri abil. Nii saadi küll suurim potentsiaalide erinevus, kuid suhteliselt
lühiksei ja nõrku vooluimpulsse.
Aastal 1800 avastas Itaalia füüsik A. Volta, et happelahusesse paigutatud kahte metalli
või ka söepulga ja metalli vahel tekib püsiv elektripotentsiaalide erinevus. Nii ehitas
Volta esimese püsivoolu andva elemendi, mida nimetatakse galvaanielemendiks. Selle
elemendi põhimõtteskeemi kujutab joonis.