tuul, mis tekib külma õhu laskumisest soojale merele. Tekib piirkondades, kus kontinentaalse külmaga ala ja mere vahel on madal ranniku mäeahelik, mille taha koguneb külm õhk, mis laviinina voogab üle mäeaheliku, tekitades rannikumerel tugevaid tormipuhanguid. Boora puhub enamasti talvel, põhjustades rannikul järsu temperatuuri languse. Boora ulatub merele mõne kilomeetri kaugusele rannikust. Kuidas mõjutab inimesi? Boora võib tugeva tuule või külma tõttu lõhkuda puid, maju, elektriposte ja tuulikuid. Ära võivad jääda laeva- ja lennuliiklus või katkeda elekteriühendus. Eriti ohtlik on purjetamine, sest tuul võib alata järsku, rahulikul päeval selge ilmaga. Kus seda enamasti tekib? Seda tekib enamasti Aadria ja Musta mere rannikul: Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Itaalias, Bulgaarias, Kreekas, Sloveenias, Türgis ja kõige sagedamalt Horvaatias. Huvitavad faktid Horvaatias võib boora kiirus ületuda üle 220 km/h. 21.detsembril 1998
Jäite raskuse all on oluliselt suurem tõenäosus, et liinid katkevad. Samuti langevad jäite raskuse all puud suurema tõenäosusega liinidele (joonis 3.7). Joonis 3.. Näide jäitest keskpinge elektripaigaldistel (foto: Ilmar Saabas [3]) Rikke põhjuse Linnud ja loomad all mõistetakse olukorda, kus elusolendid jäävad oma kehaga kahe faasi või faasi ja neutraali vahele, tekitades lühise. Samuti esineb üle Saare- ja Hiiumaa rähnikahjustuste ning kurepesadega elektriposte. Mandri Eestis põhjustavad ka koprad palju pahandust langetades puid liinidele. Rikke põhjuse Pealesõidud all mõistetakse olukorda, kus liikurvahendiga on sõidetud vastu elektripaigaldist (näiteks vastu masti, alajaama) ja sellega on põhjustatud elektrikatkestus. Rikke põhjuse Mitteselektiivsus mõistetakse olukorda, kus näiteks üksikust majapidamisest alguse saanud lühis lülitab välja kogu alajaama, sest üksiku majapidamise kaitse ei rakendunud enne alajaama kaitset
annaabi.ee 
