ELEKTER JA MAGNETISM
ELEKTER JA MAGNETISM
Sissejuhatus
Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta
avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel
on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku,
elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati
elektrinähtust põhjustav elektriosake.
Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda
poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise
seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA
MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb
magnetväli ja vastupidi.
Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid.
1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud