Metallide Tehnoloogia 2. Referaat
ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni
moodustamiseks kasutatakse lisametalli.
TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates
0,1 mm keevitamisel. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerteraseid ja kergoksüdeeruvaid metalle
ja metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi.
Joonis 16. TIG-keevitamine
25.4. Kontaktkeevitus
Kontaktkeevitamine e. Elektrikontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite rühma
üldnimetus, kus metallid ühendatakse detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise
toimel. Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. Reeglina on liitekoht kõrgema
elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamistemperatuurini, kuid võib jääda ka plastsesse
olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse:
• punktkontaktkeevitust,
• joonkontaktkeevitust,
• reljeefkontaktkeevitust,