31 16,000 71,340 4,450 0,085 -2,465104 0,045768 32 26,000 97,340 4,520 0,015 -4,199705 0,051363 33 36,000 133,340 4,535 0,000 - - Keskmine kiiruskonstant: 0,067586 Graafikud Joonis . Lahuse elektrijuhtivuse sõltuvus ajast. Joonis . Aja ja naturaallogaritmi elektrijuhtivuste (alg- ja lõpphetkel) ajast sõltuvus Arvutused Graafikult näeme, et ajahetkel : Seega Katsetulemustest teame, et Seega Keskmine kiiruskonstant: Graafiku tõusu järgi leitud kiiruskonstant on . Tõus on leitud lineaarse regressiooni abiprogrammiga, mis arvutas automaatselt välja graafiku tõusu lineaarse regressiooni ehk vähimruutude meetodil. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele
mõõtelahuse kogus teises ekvivalentpunktis on Vekv II = 9,25 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l 1) Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk esimeses ekvivalentpunktis = 3,5 ml · 0,1150 mol/l = 0,4025 mmol 2) Happe hulk teises ekvivalentpunktis =( Vekv II Vekv I )·CM Happe hulk teises ekvivalentpunktis= (9,25 - 3,5) ml · 0,1150 mol/l = 0,6613 mmol Järeldused. Töös tiitrisin tugeva alusega tugevat hapet ja hapete segu. Määrasin lahuste elektrijuhtivuste alusel tiitrimise ekvivalentpunktid. Graafiliselt määratud ekvivalentpunktideks sain: 1) Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega oli ekvivalentpunkt 4,2 ml juures ja happe hulk oli 0,483 mmol; 2) Tugeva ja nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega: - esimene ekvivalentpunkt oli 3,5 ml juures ja happe hulk oli 0,4025 mmol; - teine ekvivalentpunkt oli 9,25 ml juures ja happe hulk oli 0,6613 mmol. Kasutatud kirjandus: 1
annaabi.ee 
