Michael Faraday
1835. aasta lõpul on Faraday uurimise alla võtnud staatilised (paigalseisvad) elektrilaengud ja
nendega seoses olevad küsimused ala, mida ta seniajani oma uurimustes polnud käsitlenud,
kuigi ka need nähtused sageli ta tähelepanu osaliseks olid saanud. Kasutades
elektromagnetilise induktsiooni nähtuse uurimisel magnetivälja mõistet, tekkis juba siis tal
mõte, kas ei oleks võimalik analoogilisel teel luua kujutlus elektrostaatilise induktsiooni või,
nagu ta ise seda nimetas, elektriinfluentsi kohta. Lähtudes oletusest, et ka elektrostaatiliste
6
tungide kandjaks on laenguid ümbritsev keskkond ehk vahem, arendas ta paari järgneva aasta
kestel elektritungjoonte ja elektrivälja teooriat elektrostaatiliste nähtuste seletamiseks.
Aastal 1838 uuris Faraday elektri läbiminekut hõrendatud gaasidest, kusjuures ta pani tähele