Elektriangerjas avastab saagi elektrielundite abil, nad suudavad teha kindlaks isegi liikumatu saagi asukoha.Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi. Elektriangerjal peaaegu puuduvad hambad, seega võib arvata, et ta neelab saagi alla. Elektriangerja paljunemise kohta pole praktiliselt mingit teavet. Pole õnnestunud veel ka selgeks teha selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks teha. Võimalik, et elektriangerjad kasutavad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Mingil ajal kaovad angerjad vaateväljast ja ilmuvad teatud aja möödudes välja, saatjateks umbes 10cm pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud.
Guiana delfiin Lõuna-Ameerika vetes elavad Guiana delfiinid on tõenäoliselt teada olevatest kõrgematest imetajatest esimesed, kelle 'kuues meel' võimaldab tunnetada elektrivälju, mis aitab neil sogases vees saaki jahtida, mängides pea sama tähtsat rolli kui kajalokatsioon. Elektroretseptsioon ehk võime tajuda elektrivälju on kalade hulgas suhteliselt laialt levinud. Mõned kalad rakendavad seda orienteerumiseks, mil teised kasutavad elektrielundeid otseses mõttes saagi uimastamiseks. Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt haruldane. Wolfe Hanke juhitud bioloogide töörühm hakkas esmakordselt kahtlustama, et ka Guiana delfiinidel võivad elektroretseptoritega varustatud olla 11 aastat tagasi. Toona otsustas käesoleva uurimuse esimene autor Nicole Czech-Damal uurida neid infrapunakaamera all. Vaatlused näitasid, et nende ninadel leidub rida punkte, mis eritavad keskmisest tunduvalt rohkem soojust.
elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest
annaabi.ee 
