Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu
Tagumine kamber ulatub üle kogu terve keha ning seda kasuatakse ujuvuses. Electrophorus-sel on hästi arenenus kuulmine. Elektrianegerjatel on vaskulaarne respirator organ suuõõnes. Ta on kohustatud õhku hingama; umbes iga 10 minuti tagant , peab kala tulema vee pinnale tõusma ja neelama enda sisse hapniku enne kui ta põhja pöördub tagasi. Ligikaudu 80 % hapnikust mida elektriangerjas kasutab omastatakse sellisel viisil. ELUPAIK Elektriangerjad elavad magedaveelistes Amazonase ja Orinoco jõgikonnas, Lõuna-Ameerika üleujutatud aladel, soodes, ojades ja rannaäärsetel madalikel. Tihti elavad mudase põhjaga rahuliku vooluga seisvates jõgedes. FÜSIOLOOGIA Elektriangerjal on kolm kõhtmist paari organeid mis toodavad elektrit : Main-i organ, Hunter-i organ ja Sach-i organ. Need elundid moodustavad 4/5 kogu kehast, ja annavad angerjale võime
võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal kaovad elektriangerjad ootamatult vaateväljast ning ilmuvad teatud aja pärast jällegi välja, saatjateks umbes kümne sentimeetri pikkused pojad. Oletatakse, et maimud kooruvad munadest, ent see fakt pole veel tõestatud. Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Elektriangerja saak sõltub seejuures tema enese mõõtmetest. Angerjas avastab saagi elektrielundite abil, mis võimaldavad tal isegi liikumatu ohvri asukoha kindlaks määrata
Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas. Milleks on meil vaja vihmametsi? Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust.
roomajaid, nagu papakoid tuukanid, koolibriid, lendkonnad, püütonid jne. Mets on väga kärarikas, sest loomad suhtlevad omavahel peamiselt häälitsuste abil. Metsa all elavad suuremad loomad, nagu gorillad, okaapid, kiskijatest kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid ja Aafrikas leopardid. Veekogude ääres elavad pühvlid, elevandid, ninasarvikud ja metssead. Metsakõdus elavad karihiires, sisalikud ja maod. Kalarikastes jõgedes varitsevad krokodillid, piraajad ja elektriangerjad. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade piirkonda jäävad riigid on üldiselt vaesed ja vähearenenud. Vihmametsad on üldiselt üsna hõredalt asustatud, sest niiske ja lämbe õhk teeb kliima inimestele raskesti talutavaks ja palju leidub parasiite ja haigusetekitajaid. Külad asuvad rannikutel ja veeteede ääres, majad on ehitatud vaiadele. Lisaks alepõllundusele ja istandustele annavad elatist väärispuidu raiumine ja teatud paikades ka turism. Raha teenitakse ka salaküttimise ja
annaabi.ee 
