Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab.
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks.
Laeng iseenesest ei tapa küll saaki, kuid ohver on piisavalt ujumane. Kuna angerjal puuduvad ülalõuas hambad, siis on tal raske siplevat kala süüa. Kuid siiski kuna saak on üldiselt halvatud ja ei liigu siis angerjas teeb lihtsalt suu lahti, ja imeb saagi kergesti sisse. Enamik täiskasvanud isendeid toituvad väiksematest kaladest, samal ajal kui nooremad toituvad põhiliselt väiksetest selgrootutest. ENESEKAITSE Kisklus elektriangerja vastu on tavaliselt tõkestatud nendelt elektrishoki saamise pärast. Nad saavad toota pinget kuni 650 volti. Kuigi see laeng on harva surmav, piisab sellest enamiku kiskjate eemale peleteamiseks. Need kaitsvad elektripulsid tekitatakse kahe organi poolt- Hunter ja Main organ. See jõud mis tekib nende kahe organi ning elektriangerja pulseeriva elektrivooluga klassifitseerib selle kala tugevaks elektriliseks kalaks INFOVAHETUS JA ÜMBRUSKONNA TAJUMINE
annaabi.ee 
