Energia Eestis 22. sajandil, siis kui põlevkivi on otsas
Neid kerkib ühe juurde ja selleks ajaks, kui põlevkivi on lõppenud,
peaks neid olema piisavalt, et vähemalt mingigi osa vajaminevast energiast just tuule abil
toota. Selline energia tootmisviis oleks ka soodne, sest tuule eest teatavasti ei maksma ei pea.
Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu,
mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele.
Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende ehitamine on küll
aeganõudev ja ka kulukas, kuid kui jaam kord valmis on, siis elektri tootmine on suhteliselt
odav.
Selle aasta kevadest on jutud käinud ka võimaliku Leetu rajatava tuumaelektrijaama ümber,
kuid paljud inimesed on sellele vastu. Peamsieks põhjuseks võib olla 1986. aastal Ukrainas
toimunud Tsernobõli katastroof. Inimesed kardavad, et sarnane asi võib ju juhtuda ka siin,
kuid tegelikult asub Eesti juba niigi tuumajaamade rõngas