Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elekroni" - 4 õppematerjali

MIKROMAAILMA FÜÜSIKA-aatomifüüsika
4
docx

MIKROMAAILMA FÜÜSIKA: aatomifüüsika

– Statsionaarne ehk ajas muutumatu olek. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga. 4 Millisel tingimusel aatom ei kiirga ega neela energiat?- Aatom ei kiirga ega neela energiat statsionaarses olekus. 5 Aatom kiirgab mingi energiakvandi. Mis juhtub elektroniga aatomis ja aatomi energiaga? – Kvant on kindel energiakogus, mille aatom kiirgab või neelab elekroni üleminekul ühelt kindlalt orbiidilt teisele kindlale orbiidile. Aatom kiirgab energiakvandi elekroni üleminekul mistahes kõrgemalt orbiidilt teisele kindlale orbiidile. Energiakvandi suurus sõltub elektroni „hüppe“ pikkusest. Pikema hüppe korral on kvandi energia suurem. 6 Mis on välisfotoefekt, millisel tingimusel on see võimalik, millisel mitte? – Välisfotoefekti korral lööb valgus(laine) ehk footon negatiivselt laetud metalli pinnalt

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Kvantoptika
1
docx

Kvantoptika

määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E ­ kvandi energia 1J, h ­plancki konstant (6,6x10-34Js), f ­ valguskvandi sagedust 1Hz, A ­ väljumistöö 1J, m ­ elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v ­ elektroni kiirus 1m/s, fp ­ punapiiri sagedus 1Hz, c ­ valguse kiirus (3x108m/s), ­ lainepikkus 1m, väljunud elekroni kineetiline energia 1J, T ­ periood 1s, mc2 ­ valguse kineetiline energia 1J.

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist
Füüsika kokkuvõte õpimapp
4
odt

Füüsika kokkuvõte/õpimapp

Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone Planetaarne ehk nukleaarne aatomimudel. Bohri kvantpostulaadid: 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elekroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis kiirgub kvant. Kui elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgamale, siis neelab kvandi. Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
Mittemetallid - Kordamisküsimused riigieksamiks II
5
doc

Mittemetallid - Kordamisküsimused riigieksamiks II

9. Halogeenid : · Aatomi ehitus ­ välisel elektronkihil on 7 elektroni. · Füüsikalised omadused ­ · Keemilised omadused ­ reag. Metallidega, vesinikuga, aktiivsem tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. HF ­ vesinikfluoriid ii. NaCl ­ keedusool iii. KCl - kivisool 10. Väärisgaasid : · Aatomi ehitus ­ välisel elektronkihil on 8 elekroni. · Füüsikalised omadused ­väga püsivad. · Keemiliste omaduste puudumine ja põhjendus ­ kuna ei loovuta ega liida elektrone. · Kasutamine ­ 11. Võrdle fluori, kloori, broomi, joodi · Olekut i. Vedel ­ Br2 ii. Tahke ­ I2 iii. Gaas ­ Cl2, F2 · Värvust i. Kollane ­ F2 ii. Rohekaskollane ­ Cl2 iii. Must ­ I2

Keemia → Keemia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun