Raud
Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni.
Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni
seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on
kõige püsivamad.
Raua oksuüdatsiooniaste ühendites:
II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt
III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit.
Eleketronvalemid:
Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6
Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6
Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5
Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912-
1394 kraadi).
Kristallvõret iseloomustavad suurused:
Võreperiood ehk lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus on 0,287nm.
Võrebaas (n) ehk aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus
annaabi.ee 
