Island
Grööni hoovus vahel talviti triivjääd.
Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse
katkestada.
Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede
kohale tekkinud orgusid pidi.
Suve on vesi sogane liivast ja moreenist.
Järvi on Islandil vähe.
Taimed
Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi.
Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja
soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.
Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud.
Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist
maha.
Loomad
Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.
Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid
polaarrebane.
Islandil on kohatud 369 linnuliiki.
Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.
Saart ümbritsev meri on kalarikas.
Lääneislandi maastik
annaabi.ee 
