Materjateaduse üldalused.
elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kah
elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist- temp tõusul E väheneb.
Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam
on side, seda suurem on E. Keraamilistel materjalidel on võrrelde metallidega suurem E,
polümeeridel aga väiksem.
Suuremal osal metallidel esineb elastne deformatsioon kuni väärtuseni 0,005. Vastavat pinget
nim elastsupiiriks. Kui deformeerida meterjali üle selle piiri, siis tekib plastiline
deformatsioon ning selle käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite
libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn
jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0,002 vastavat pinget nim voolamistugevuseks.
Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim
tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni.