Vaktsineerimis töö
90% leetreid põdevatest koolilastest on eelnevalt korralikult vaktsineeritud).
Austraalias on 50% elanikkonnast vaktsineerimata, statistiliselt haigestuvad nii
vaktsineeritud kui vaktsineerimata enamvähem võrdselt.
Tekitavad ise seda haigust, mille vastu peaks kaitsma.
Näiteks USAs kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 on
olnud põhjustatud vaktsiinist.
II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda
kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda.
Ükski vaktsiin ei anna eluaegset immuunsust. Eluaegse immuunsuse saab ainult
haiguse läbi põdedes või nakkusega kokku puutudes Ka kontakt haigusega ilma
sümptomite arenemiseta võib anda eluaegse imuunsuse (vt. B hepatiit).
Eriti puudutab see probleem punetiste, mumpsi, hepatiidi vastu vaktsineerimist. Need
haigused on ohtlikud alles puberteediikka jõudmisel, aga vaktsineeritakse