Jaapani kunst Jaapani kunst on Hiina kunstist välja arenenud. Euroopas on kõige rohkem tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Puulõiketehnika hakkas laiemalt levima 17. sajandil ja saavutas täisküpsuse 18. sajandil. Selle temaatikaks oli realistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur. Arhitektuur on mõjutatud budismist. Majad on suhteliselt väikesed ja järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Tube eraldavad ...
● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism.
kangaspuud toodi tuppa kevadtalvel. Ruume koristati tavaliselt sügisel peale vilja kuivatamist ja peksmist. Suuremad puhastustööd võeti ette ka enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega. Süüdati küünlad ja laua kohale riputati laekroon. Talvel kaunistati eluruume kuuseokstega, mis kinnitati seintele või raputati peeneks hakitult põrandale. 3.2.Muutused elamukultuuris 19.saj teisel poolel hakkad eesti talupoja elamukultuur omandama üha uusi jooni. Tähelepanu hakati pöörama eelkõige elamuruumide esinduslikkusele, mispuhul järgiti paljus linlike eeskujusid. Kambrid võeti aastaringsesse kasutusse. Rehest eraldi olevates 2-3 toa ja köögiga elamutes sisustati ruume enam-vähem nagu rehielamu kambreid. Suurte, 4-6 toaga häärberites hakati ühte suuremat tuba - saal sisustama eriti ilusasti ja külaliste jaoks puhtana hoidma, nõda linlikke tavasid jäljendades. 19
annaabi.ee 
