meetod musta kasti testilugude koostamiseks. Programmi sisendi ja väljundi põhjal leitakse ekvivalentsiklassid ehk andmete piirkonnad, mille siseselt programm töötleb andmeid ühte moodi. Kui ekvivalentsiklassi üks väärtus leiab vea, siis leiab vea ka suvaline teine väärtus ekvivalentsiklassist, eeldusel, et klassid on õigesti määratletud. Analoogne on olukord, kui väärtus ei leia viga. See omadus võimaldab testida programmi toimimist valides 1-2 väärtust igast ekvivalentsiklassidest. Ekvivalentsiklasside piiridele jäävaid väärtusi nimetatakse piirjuhtudeks ning neid tuleb reeglina testida eraldi. Näiteks programmil, mis sisestatud täisarvu kohta väljastab, kas sisestatud arv on 0 või ei, on sisendi ekvivalentsiklassideks positiivsed arvud, negatiivsed arvud ning piirjuhuks 0. Vastavalt sellele teadmisele tuleks koostada testid, kus sisestatav arv omaks väärtust igast klassist ning ka klasside piiril. Ekvivalentsiklassid on võimalik
· Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a R } Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A. Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n. P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n; Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j; Ki = A. 0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses (ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass. Operatsioonid tükeldustega: P1 · P2 : (a1 a2 (P1 · P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 )) P1 + P2 : (a1 a2 (P1 + P2 )) (a1 a2 (P1 )V a1 a2 (P2 ))
Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a R } Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A. Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n. P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n; Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j; Ki = A. 0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses (ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass. Operatsioonid tükeldustega: P1 P2 : (a1 a2 (P1 P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 ))