Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile
Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku