Kloostrid keskaja inimeste jaoks
kloostreid. Üks neist on tsistertslasete ordu, mis sai lähtud küll Benedictuse reeglitest, kuid
nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
Nad rajasid kloostreid asustamata paikadesse, et ilmaelust eemale tõmbuda ja nad tegid oma
kätega tööd, harisid maad ja ehitasid. Nad kandsid valget mungarüüd, mis oli kui puhtuse ja
rikkumatuse märk. Lisaks neile ekstsisteerisid veel frantsisklaste kloostrid, kus pöörati suurt
rõhku haridusele. Sinna kuuluvad inimesed idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada
jumalasõna lihtrahva seas. Dominiiklased ehk Jumala ustavad koerad rajasid ka omad
kloostrid, kes panid samuti suurt rõhku haridusele. Nende peamine ülesanne oli jutlustada
õige usu kaitseks.
Ühesõnaga olid kloostrid keskaja inimestele olulised, kuna siis oli kõigi jaoks usk
väga tähtis
annaabi.ee 
