kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivseteks ehk ekstensiivseteks nähtusteks nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused nagu toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus · Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nähtused on omavahel tihedalt seotud. Kvalitatiivset nähtust () ja kvantitatiivset nähtust () nimetatakse omavahel materiaalselt seotuks, kui nende
füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha Boyle-Mariotte´i seadus. Siin oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mehaaniline ja tehniline töö on mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või omavahel võrdsed. Seega osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. muundub isotermilisse protsessi Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on antav soojus täielikult tööks. Ts- parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis olevate diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, joonena. entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. 5. Adiabaatne protsess on termilisteks olekuparameetriteks
faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag., Pv, hs- diag. arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks on parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia
muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. Soojuslikeks oleku-parameetriteks on aga suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda
annaabi.ee 
