Biokeemia sissejuhatus
Nende klassifitseerimistunnuste järgi
on võimalikud tasakaalus olevast bilansist kõrvalekaldumise 6 vormi.
Dehüdratatsioon
* Isotooniline dehüdratatsioon tekib alati siis, kui organism kaotab isotoonilist vedelikku.
See võib toimuda ekstratsellulaarvedeliku kaotamise tagajärjel (nagu näiteks verekaotus) või
transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus,
kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed
vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti
vereplasma mahu vajak (hüpovoleemia) koos vereringehäiretega (tahhükardia, vererõhu
langus, kalduvus kollabeeruda kuni hüpovoleemilise sokini).
* Hüpotooniline dehüdratatsioon. Kui pärast isotoonilist mahukaotust tekkinud janu
kustutatakse ainult vee manustamisega, siis saab sellest ainult osa jääda püsima
annaabi.ee 
