Eesti panga ajalugu
nõudmiseni hoiuste mass ja laenuportfell. Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust
laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata
negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932)
rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja
välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4]
Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja
eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a. alanud majanduslik elavnemine jätkus aasta-
aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ning
krediidiasutuste tõrgeteta töö tagasid rahva usalduse ja jätkuva säästutegevuse, andes
tunnistust majanduses saavutatud tasakaalust ning tugevusest. Alanud maailmasõda tõi
küll mõningaid häireid majandusellu, kuid ei suutnud esialgu veel ohustada Eesti Panga
tegevust ja riigi majanduselu arengut tervikuna
annaabi.ee 
