Talvel on olukord Uiga arvates parem, kuigi meie viimaste talvede puhul on võimalus, et sademeid tuleb vähe, tema sõnul küll rohkem teoreetiliste killast. Sageli sajab vihma ja lörtsi ning mured niiskusega on pehmel talvel veel suuremad. Hea ventilatsioon tagab, et ei tekiks hallitust ega niisket seisvat õhku. Samuti soovitab Uiga palgata usaldusväärse ja kompetentse ehitusjärelevalve. Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes, annab ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele,
Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema märkamatult. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Päikeseküttesüsteemis soojendatud vee hind on soodsam elektriga soojendatud veest samadel sooja tarbevee temperatuuridel (45-55ºC). Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Ekspluatatsioonikuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest, kolme ööpäevaseks varuks oleks vaja vastavalt paaki mahuga 16,5 m³. 5 Joonis 1
annaabi.ee 
