Värvide mõju inimesele
vastumeelne, lastel tõuseb õppimistahe, kaob tunne, nagu tahaksid põgeneda. Isegi
haigestumine väheneb.
Interjööris pole tarvis rakendada väga palju värve, kuid ainult ühe-kahe värvi eelistamine ei
ole samuti õige. Ühetooniline ruum kutsub esile väsimuse. Põhjuseks on värvitundlike
rakkude ebaühtlane koormus, seega peame leidma ka mõned teisi värvitundlikke rakke
koormavad detailid, et koormus oleks enamvähem võrdne.
Värvid jagunevad soojadeks ja külmadeks. Üheks eksperimetaalelt tõestatud
seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritevast värvist. Nii võib külmas
toonis(sinises) ruumis sama temperatuuri tunnetada kolme-nelja kraadi võrra madalamana kui
oojas (punases) ruumis. Soojadeks toonideks loetakse ka oranzi, kollast ja roosat ning
külmadeks rohelist, musta, lillat ja valget.
Siinkohal võiks näiteks tuua ühe Saksamaal sooritatud katse: kahest täpselt ühesugusest
kontoriruumist värviti üks sinakasroheliseks, teine oranzikaspunaseks