Teadusfilosoofia
on see, et ta pole üldiselt suunatud avastuste tegemisele. Tegevuse eesmärgiks pole
leida uut fakti või ideed; vastupidi, sihiks on allutada maailm omaksvõetud
paradigmale. Tegeldakse peamiselt sellega, et püütakse laiendada omaksvõetud
paradigma kehtivuspiirkonda ja täpsustada tema omadusi; hõlmata võimalikult suur
nähtuste hulk.
Normaalteaduslikud uurimused on nii eksperimentaalsed kui teoreetilised
(matemaatilised probleemid). Eksperimentaaluurimuse eesmärgiks võib olla
võimalikult täpselt mõõta paradigma jaoks olulisi suurusi, uurimused on alati
orienteeritud teadaoleva täpsustamisele, mitte uue kindlakstegemisele.
Normaalteaduse konservatiivne, avastustele mitteorienteeritud iseloom ei tähenda, et
see on teadlaste jaoks igav. Ehkki uurimuse tulemus on enamvähem ette teada, on
tulemuse saamise viis enamasti teadmata.
4. Paradigma mõiste: nö sotsioloogiline tähendus, millised osad on paradigmal