Fridtjof Nansen
selle lähedalt.
Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888-
1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa
mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud
Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid
elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee.
See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.
Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal
laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja-
Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki
Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud
võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami
jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu
Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti
idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei
kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud,
vaid sellest lõuna poolt
annaabi.ee 
