Eksistentsialism minu silmade läbi
Eksistentsialism minu silmade läbi
Olnud lugenud läbi kaks meid inspireerima pidanud teksti - Jean-Paul Sarte'
,,Eksistenstialism on humanismi" ja Albet Camus' ,,Sisyphose müüdi" - kaldus
mu soosing Camus poole. Tema vaated eksistenstialismile puudutasid mind
rohkem. Võib-olla ka seepärast, et olin varasemalt tuttav Camus teiste
teostega. Nimelt sattusin möödunud suvel lugema raamatut ,,Võõras", mis on
Camus esimene romaan. Mingisugusel seletamatul põhjusel jäi peategelase
Meursault'i karakter mu meeltesse mõlkuma. Mind painas tema ükskõiksus,
tema hoolimatus ning mässumeelsus. Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks
inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures
asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu.
Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle.
,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva...