Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne. Kemolaserid Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaseid Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklaserid
Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil.
Gaasimolekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini ning tekib pöördhõive. Gaasiaatomeid saab ergastada, kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kemolaser Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid. Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad ja nad on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. 5 Vedeliklaser Eeskätt on neist kasutusel värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite
kindlaks vajamineva protseduuri liigi või määramaks, kas silmad on üleüldse operatsiooniks vastavas seisundis (see hõlmab endas misiganes silmahaiguste ravimist). [7] Laserskalpell Laserskalpell on kirurgiline skalpell elus bioloogilise koe lõikamiseks või eemaldamiseks laserienergia abil. Pehme koe laserkirurgias laserkiir kas eemaldab või aurustab kõrge veesisaldusega pehme koe.[8] Oftalmoloogias on eksimeerlaserid kasutusel silma sarvkestakuju muutmiseks, millist protseduuri tuntakse nime all LASIK ja LASEK. Teised kirurgilised alad, kus tihedalt kasutatakse laserskalpell on ümberlõikamised, neurokirurgia ja veresoonkonna kirurgias. Tänapäeval kasutatakse palju ka YAG ja CO2 lasereid, aga võimalikud kasutegurid tunduvalt kallimate elektrooniliste laserite kasutamisel on alles uurimisel. Rakubioloogia teaduslikel uuringutel kasutatakse laser mikro-
mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H 2(HF)+H; F+CH4(HF) +CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse Ardo Laur allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10 -8 s kestvate välgetega
annaabi.ee 
