Laserite tööpõhimõte ja ehitus
ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele,
ja koherentne.
Kemolaserid
Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad
ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3;
O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis
tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur
ja võimsus on suured.
Eksimeerlaseid
Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid
eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või
korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad.
Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad
plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-,
kõrva- ning kurguhaiguste ravil.