Plaatinametallid
Wollaston eraldas toorplaatinast
samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon -
roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või
1844. a. 1828. a. teatas Tartu Ülikooli professor Gottfried Wilhelm Osann, et eraldas plaatinamaagist 3 uut elementi,
millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks.
1844. a. teatas Tartust pärinev baltisaksa päritoluga keemik-farmatseut Carl Claus, kes töötas Kaasani ülikoolis
professorina, ruteeniumi avastamisest. J. Berzelius pidas avastust seekord tõeseks, kuigi Osann vaidlustas prioriteeti,
sest isegi nimi pärines temalt. Mõnedes teatmeteostes nimetakase nüüdisajal ruteeniumi avastajaks hoopis poola
õpetlast, Vilniuse ülikooli professorit Jedrzei Sniadecki (1808) ja paralleelavastajaks Tartu Ülikooli prof. G Osanni
(1828)