Astuma üle Rubico nö üle piiri minema. Muinsuskaitseseadus §33, §30 lg 1 Norm ja säte ei ole samad asjad!!! (Norm on laiem kui säte). ATS AÕS jt 5. november 2008 KOV üksuste nim. territoriaalkorporatsioonideks, neil on oma maa-ala, püsiv elanikkond, iseseisev eelarve, juhtkond. Ka riiki nim korporatiivseks ühikuks. Riigil on rahvas, aga KOVil on püsiv elanikkond, aga mitte l iikmeskond (nagu korporatsioonil). Legislatuuri legislatiivakt Ekskutsiooni eksekutiivakt Autonoomse territoriaalkorporatsiooni legislatiivakt Seadus kitsas tähenduses Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi primaarse elemendi õigustloov akt Intra legem (contra legem, praetor legem) korras antud õigustloov akt Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109): 1) avaliku õiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse
võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Haldusaktid on kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. . Ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. b. Materiaalne määratlus – aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Haldusakt on primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. 1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest aktiga teostatakse avalikku võimu c. Reguleerib üksikjuhtumeid ja on suunatud individualiseeritud subjektile. d. Teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ – võib olla nii
Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt – õiguse üldakt ja üksikakt Õigusakt – üldakt ja üksikakt Õigustloov akt – üldaktid, alati legislatiivakt, olenamata sellest, kas seda võtab vastu sedausandli, täitevvõim või kohalik omavalitsus. Üldakt =õigustloov akt=normatiivakt=legislatiivakt – seadus kitsas ja laias tähenduses – seadus, seadlus, määrus; Üksikakt =õigustrakendav akt=individuaalakt=eksekutiivakt=haldusakt – korraldus, otsus, käskkiri, ettekirjutus jm; Normatiivakt – üldakt ehk normatiivakt Individuaalakt – üksikakt ehk õigust rakendav akt Seadus kitsas tähenduses – põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused Seadus laias tähenduses – põhiseadus, seadus, seadlus ehk dekreet, määrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav. määrused
Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on *haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt *ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale).
sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale).
sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse administratsiooni antud akti peale).
annaabi.ee 
