Fridtjof Nansen
põhjas kui ükski inimene enne neid,jõudes põhjalaiusele 86°
14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid
nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad
sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja merihobudest.
Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel Briti
ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis
Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta
meeskonnakaaslased vastu eksataatilise vaimustusega.
Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et
tõsta oma eneseusku.
NANSEN RIIGIMEHE NING HUMANISTINA
Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsis
1905.aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle
pakuti isegi kuninga kohta.
1906-1908. aastal oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen
oli esimene Norra esindaja 1920. aastal austatud
Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise
küsimustega ning 1921