Ekraan on valgusega loodud kujutis inimsilmale kuvamiseks, kõvast või painduvast materjalist. Ekraan teiste sõnadega: monitor,kuvar, videoterminal, videokonsool Ekraani tüübid: Integreeritud, manuaalne -ja elektriline rullekraan, kaasaskantav ekraan, kokkupandavad raamekraan. Näitena:... Kuidas ekraani valida?: Esimesena tuleb valida ekraani tüüp. Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani ja...
Projektori valgustugevus Projektori eredust ehk valgustugevust mõõdetakse ANSI luumenites. Projektori valgustugevus on staatiline suurus, mis ei sõltu ekraani suurusest ega ruumi valgustatusest. Samas mõjutavad mõlemad tegurid pildi kvaliteeti olulisel määral - fikseeritud valgustugevusega projektori pilt hämaramas ruumis ja väiksemal ekraanil on tunduvalt eredam ja värviküllasem kui seda suurema taustvalgusega ruumis ning suuremal ekraanil. Kui ebapiisav valgustugevus annab tunda eelkõige pildikvaliteedis, siis ülepingutamine tähendab liigselt raisatud kroone. Igal juhul tekib küsimus, kui palju peab projektoril ANSI luumeneid olema, et tulemus oleks optimaalne? Optimaalse valgustugevuse väljaselgitamiseks tuleb esmalt vaatluse alla võtta ekraani valgustatus. Valgustatus ehk valgustihedus väljendab valguse intensiivsust mingis punktis (antud kontekstis siis ekraani pinnal) ning näitab mil määral mingi p...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja võrgud Referaat LCD JA CRT Märt Virunurm Juhendaja: Egel Aasamets Järvamaa 2013 1 LCD EHK VEDELKRISTALL MONITOR Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD'sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti monitorid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD'sid on saada suurem lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD'del pildi sissepõlemist. Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on ve...
Magnetväli Magnetväli- laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Püsimagnet- olemuslikult magnetvälja omav keha. Magneetumine- nähus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja. Kontrollküsimused: 1.Mis põhjustab magnetvälja? Vastus: liikuvad elektrilaengud 2.Magnetnõel asub Maa magnetväljas ja pöördub ühe otsaga Maa geograafilise põhjapooluse ning teise otsaga geograafilise lõunapooluse poole. Kuidas nõela ja Maa poolused asetuvad? Vastus: nõela lõunapoolus Maa magnetilise põhjapooluse poole 3.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? Vastus: Püsimagneti magnetvälja suunda 4.Kohta püsimagnetis, kus tema toime on kõige tugevam, nimetatakse ... Vastus: magneti pooluseks 5.Kohta, kuhu on suunatud magnetnõela lõunapoolus, nimetatakse ... Vastus: magnetiliseks põhjapooluseks 6.Maa magnetpoolust, mis on geograafilise põhjapooluse lähedal, nimetatakse...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hilj...
Kuidas Osta Head Sülearvutit Juhised ja sammud Sülearvuti ekraan. Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned, et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas hind on soodsam ja mänguelamus parem. Esmatähtis on ka sülearvuti resolutsioon, ehk kui palju infot mahub su ekraanile. Praegusel hetkel on 1280x800 resolutsioon piisav, kuid mitte parim. Mul endal on IBM/Lenovo T400 14'' resolutsiooniga 1440x900 ja olen sellega rohkem kui rahul - SUPER!!! Paremal üleval ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks. Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna lä...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Kujutamiskiirte asend on erinev, tsentraalprojektsiooni puhul algavad need ühest punktist, paralleelprojekteerimisel asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpma...
Veeteede navigatsiooniseadmed Tere hommikust Tänased teemad: · Meremärkide kuju ja värvuse valik · Tausta ja ehitise värvuse kombinatsioonid · Heleduse ja kontrastsuse mõiste · Valgustusaparaadi valik · Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid · Tule värvi ja karakteristika valik · Valgusallikad ja nende fokuseerimine Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks · etteantud nähtavuskaugus · valgustustingimused · fooni iseärasused · tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtav...
TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 1113-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 1924-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad. Uuematel LCD ekraanidel on asendatud traditsiooniline mitteläiki...
Vedelkristallkuvar Taivo Kutter AV12B Ülevaade Vedelkristallid ise valgust otseselt ei kiirga. LCD-sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu arvuti kuvarid, televiisorid, seadmete infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilised mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD-d on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD-sid on saada suurema lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD- l pildi sisepõlemist. LCD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Monitor ...
Joonestamine 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõi...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor...................................................................................................
Arvutiklassi ergonoomia Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid. Need nõuanded on: Tööasend ·Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. ·Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. ·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsita...
1. Kui kujutamiskiired väljuvad ühest kindlast punktist (silmapunktist S), siis saadakse objekti tsentraalprojektsioon. Objekti paralleelprojektsioon puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt lõpmata kaugel. 2. Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks. Need erinevad üksteisest kujutamiskiirte ekraanile langemise nurga poolest. 3. Sirgjoone projektsiooniks tuleb erijuhul punkt, siis kui sirge ühtib kujutamiskiirega. 4. Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik juhul, kui teda projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas. 5. Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojek...
Minu unistuste arvuti Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin k...
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksuse...
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2) paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel 1...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sir...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb s...
Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline. Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja ...
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused...
Teooriaküsimused ja vastused 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * ...
Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujun...
Android Samsung galaxy gio: Tuli välja 2011 märtsi kuus. Möödud:110.5 x 57.5 x 12.2 mm Kaal:102 g Ekraan:Type TFT capacitive touchscreen, 16M colors Ekraan suurus:320 x 480 pixels, 3.2 inches (~180 ppi pixel density) Mälu:sisemälu-158 MB ,278 MB RAM Interneti:HSDPA, 7.2 Mbps WLAN:Wi-Fi 802.11 b/g/n, Wi-Fi hotspot Bluetooth:Yes, v2.1 with A2DP Kaamera-Primary 3.15 MP, 2048x1536 pixels, autofocus Video Yes, QVGA@15fps Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja ...
Teooriaküsimused ja vastused 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? *Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt mä...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? 1)Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmapunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv . 2)Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Siis kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis , siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu moondetegur näitab, mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus tegelikust p...
Ekasmi küsimused 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? *Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti...
Teooriaküsimused ja vastused 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? *Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt mää...
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + ...
1. tund Kirjeldus: Arvutikomponentide nimetused ja tähised. Oskus lugeda neid müügipakkumistelt. Arvuti kokkupanekul on suur hulk komponente, millede kokkusobivust tuleb jälgida. Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või ...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, val...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet. Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töölaud....
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Arvutitöö.................................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus..................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergo...
Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase ko...
Staatiline elekter Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada. Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist laengut Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut Tihti moodustab laeng nullpotentsiaaliga esemel ka induktsioonülekande teel teiselt laengut omavalt materjalilt. Näiteks arvuti- või telerikraani ees olevatele esemetele või operaatorile võib üle kanduda potentsiaal pingega umbes 10 000 V. Mõõtmised näitavad arvutiekraani potentsiaaliks 18 000-20 000 V. Selle laengu “maandussurinat” kuuleme siis, kui sõrmega ekraani puudutame või sealt tolmu pühime. Tolmu koguneb ekraanile...
SISSEJUHATUS Elame infoajastul. Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIS...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist ( tsenter), teisel juhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võiv vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhina, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: kaldprojektsioon ja ristprojektsioon. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsioon pikkuse ja selle tegeliku...
1. Töölaua häälestamisel kasutatava ekraanisäästja ingliskeelseks vasteks on (1) Desktop Screen Saver Themes 2. Mis võib olla põhjuseks, kui klaviatuurilt teksti sisestades sisestusväljale midagi ei ilmu? sisestusväljaga aken pole aktiivne klaviatuur on suurtähtede reziimis sisestusväli pole aktiivne 3. Milliseid järgmistest operatsioonisüsteemidest on kasutusel laua- ja sülearvutites? Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust ikoonide paigutust töölaual ekraanisäästja valikut 6. Akent saab teise kohta vedada, kui hiirega hoida kinni... tegumiribast tiitliribast kerimisribast 7. Kuidas näitab üles-alla suunalise kerimisnupu suurus aknas osaliselt näha oleva tekstifaili suurust? mida suurem on kerimisnu...
Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. Stressi allikad Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab o...
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatu...
OPSÜSTEEMI WINDOWS XP professional SEADED Süsteemiatribuudid · Süsteem:Microsoft Windows XP Professional Version 2002 Service Pack 2 · Registreeritud kasutaja:to: Krigulson 55274-648-0846111-23856 · Arvuti:Intel(R) Celeron(R) CPU 1.70GHz 1.70 GHz, 288 MB of RAM Tee selgeks võimalused arvuti komponentideseadistuste muutmiseks juhtpaneeli järgmistest ikoonidest: 1. Kuva · Aknas on vahelehti (nimega):Themes, Desktop, Screen Saver, Appearance, Settings. · Kujundus:Siit saab muuta windowsi kujundust. (nt. Akende värvust ja selle stiili)Windows XP ja Windows Classic on tavalised variandid. · Töölaud:Siit saab muuta töölaua pilti. Paigutus:Töölaua pilti saab paigutada kolmel viisil:Center, Tile, Stretch. Variante:On 3, võimalik muuta pilti, paigutust ja värvi. · Ekraanisäästja:Ilmub ekraanile teatud aja jooksul, kui pole vajutatud klaviatuuri ega hiirt. Variante:On 3. Saab muuta ekraan...
Laineoptika uurib valguse ja teiste elektromagnetkiirguste levimist, kiirust, tekkimist, mõju ainetele ja kasutamist . Newton arendas korpuskulaarteooriat. Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ kus = Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R -universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T -absoluutne temperatuur( °K) , µ -moolmass (ohu jaoks µ =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on m...
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kii...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus n...
Kujutava geomeetria kordamisküsimused: 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu para...
annaabi.ee 
